Eesti Vabariigi Riigikogu Sotsiaalkomisjonile

 

 

Pöördumine

 

Mitme viimase aasta jooksul on nägemispuudega inimesi koondavad ja nende huve

esindavad organisatsioonid juhtinud nii Eesti Vabariigi Riigikogu saadikute kui ka täidesaatva võimu organite tähelepanu oma liikmete probleemidele ja teinud nende lahendamiseks konstruktiivseid ettepanekuid. Kuigi nägemispuudega inimesi on kutsutud tehtud ettepanekute arutamiseks mitmesugustele nõupidamistele ja ümarlaudadele, pole neile aruteludele järgnenud mingeid konstruktiivseid otsuseid - piirdutud on vaid ära kuulamisega.

 

Nägemispuudega inimeste probleemidest teravaim on puude aste ebaõiglane määramine.

 

  1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, paragrahv 2, lõige 1. punkt 1. ütleb:

 

1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat

kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;

Sama paragrahvi lõige 2 ütleb:

(2) Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega.

Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

Neid seaduse punkte on rakendusotsustega tõlgendatud nii, et pimedatele ja väga nõrga nägemisjäägiga inimestele määratakse raske puue. Selle otsuse langetamisel arvestatakse kahjuks vaid elamiseks minimaalsete vajaduste rahuldamisega: söömine, tualetis käimine, kodu piires liikumine  ja isikliku hügieeni eest hoolitsemine. XXI sajandil, Eesti jätkuva majanduskasvu tingimustes tähendab selline kokkuhoidlikus ilmset ülepingutamist. Nägemispuudega inimestel on paljude nägemispuudest tingitud takistuste hulgast raskemad seotud väljaspool kodu liikumisega, ümbritseva keskkonna kohta info hankimisega  ja suhtlemisega (info hankimine teistelt inimestelt ja neile info edastamine). Suhtlemine ei koosne ju vaid suusõnalisest infovahetusest. Võib öelda, et kaasajal toimub valdav osa suhtlemisest visuaalselt: trükitud tekstid (kirjavahetus, raamatud, ajalehed, ajakirjad jms), televisioon, interneti vahendusel saadav informatsioon, visuaalsed tähised ja paljut muutki. On ilmne, et sellist laadi suhtlemisega on pimedatel ja nõrgaltnägijatel suuri probleeme ja nad vajavad selles osas kõrvalabi. Lisaks ka mainitud tegevuste: riietumise, hügieenitoimingute ja toitumise puhul on nägemispuudega inimestel vaja kõrvalabi. Näiteks mis moodi teevad inimesed kindlaks, kas riided on ikka puhtad?

Eesti Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus vabalt Eestis ringi liikuda. Seda sõltumata kellaajast ja nägemispuudest. Selle õiguse rakendamiseks, ilma ennast ja teisi ohtu seadmata, vajab nägemispuudega inimene kõrvalabi. Lisaks on Eesti Vabariigi kodanikul õigus valida endale vabalt amet ja töökoht, pöörduda kohtusse jne. Kõigi nende mainitud põhiseaduslike õiguste rakendamiseks vajab nägemispuudega inimene enamasti mingit puudest tingitud kõrvalabi. Nägemispuudest tingitud takistus on nii igapäevatoimingute sooritamisel, vaba aja veetmisel kui ka töötamisel korvamatu.

Tuleb arvestada ka sellega, et inimene saab informatsioonist umbes 80 protsenti nägemismeele kaudu. Saadud informatsiooni analüüsides saab inimene teha otsuseid – rakendada oma mõistust ning sellega tagada enda parema toimetuleku kogu tegevusterviku lõikes. Kaotanud nägemismeele, vajab inimene pidevalt kõrvalabi, et saada analüüsiks ja otsuste langetamiseks vajalikku informatsiooni.

Neid asjaolusid ei arvestata aga puude astme määramisel. Nii võib öelda, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse rakendusaktidega on puudega inimestele jäätud vaid õigus olla elus ja ei arvestata nägemispuudest tulenevate takistuste kõikide oluliste aspektidega ning nägemispuudega inimeste vajadusega kõrvalabile informatsiooni hankimisel just sellise vajaduse tekkimise hetkel.

 

Puude astme vale määramise tõttu puudub riigil korrektse statistika puudega inimeste kohta. Samal põhjusel peavad inimesed, kellele on vaja ühistranspordis saatjat, ostma oma raha eest pileti ka saatjale. Sügava puude korral oleks vaja osta vaid üks pilet.

 

q       Põhja‑Eesti Pimedate Ühing soovib, et Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse rakendusaktides võetaks puude astme määramise korra juures arvesse ka inimese kõrvalabi, juhendamise ja järelvalve vajadust oma põhiseaduslike õiguste teostamisel, informatsiooni hankimisel teiste ühiskonna liikmetega võrdsel määral, enese eest hoolitsemisel  ja ühiskonnas väljakujunenud tasemel hügieenitoimingute teostamisel.

 

 

Eesti pimedate Liit

 

Põhja-Eesti Pimedate Ühing