Avaleht |
<Sisukord |
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)
Kirjutanud: Margit Orusaar, Avo Falkenberg, Marja Kivihall
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ja Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel toimus 14. mail Tallinnas Tondi 8a saalis raamatukoguteenuste teabepäev, millega tähistati 60 aasta möödumist nägemispuudega inimeste raamatukoguteeninduse algusest Tallinnas.
Infopäeva eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti Pimedate Raamatukogu teenustest, tutvustada CD-mängija ja DAISY pleieri kasutusvõimalusi, informeerida huvilisi elektronkataloogidest Urram ja ESTER, andmebaasidest ISE ja DEA, digitaalsest arhiivist DIGAR ning skaneeritud raamatute serverist.
Teabepäeva avas Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimees Artur Räpp. Seejärel andis Eesti Pimedate Raamatukogu direktor Priit Kasepalu lühikese ajaloolise ülevaate pimedate raamatukogu tegevusest. Raamatukogu loomise otsuse võttis 15. mail 1947. aastal vastu Tallinnas tegutsenud pimedate ja vaegnägijate artelli “Põhja” juhatus. Artell oli aluseks Eesti Pimedate Ühingu Tallinna Õppe- ja Tootmiskombinaadile. Kauane raamatukoguhoidja Juta Sikkel arendas kombinaadi raamatukogu 1980-ndatel aastatel heal tasemel ettevõtteraamatukoguks. 1995. aastal anti heli- ja punktkirjas raamatud üle tollasele Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskusele – praegusele Eesti Pimedate Raamatukogu eelkäijale.
Eesti Pimedate Raamatukogu tänastest tegemistest rääkis raamatukogu infotöötaja Marja Kivihall oma ettekandes “Raamatukoguteeninduse hetkeolukord”. Pimedate Raamatukogu laenutab heli-, punktkirjas ja puuteraamatuid, millest suurima osa moodustavad heliraamatud kassettidel. 2006. aastal suurenes heli- ja punktkirjas raamatute toodang 2005. aastaga võrreldes poole võrra. Eesti Pimedate Raamatukogu andis eelmisel aastal välja 78 nimetust heliraamatuid ning 87 nimetust punktkirjas teavikuid. Põneva osa pimedate raamatukogu fondist moodustavad 10 puuteraamatut, millest enamiku on valmistanud Tallinna Ülikooli käsitöö eriala üliõpilased. Lisaks raamatutele on pimedate raamatukogu vahendusel soovijatele kättesaadavad heliajalehed Terviseleht, Videvik, Zdorovje dlja vseh ning heliajakirjad Epüfon, Valguse Kaja, Kuukiir, Elukiri ja Eesti Naine. Eesti Pimedate Raamatukogu teenuste hulka kuulub ka ajalehtede Eesti Päevaleht, SL Õhtuleht ja Postimees numbrite elektrooniliste tekstiversioonide saatmine soovijatele e-kirja teel.
Raamatukogu teeb koostööd kaheteistkümne asutusega. Raamatukogude vahelise laenutuse kaudu saadetakse heli- ja punktkirjas raamatuid maakonnaraamatukogudele. Välisriikides on raamatukogu koostööpartneriteks Soome Celia Raamatukogu ning Peterburi Pimedate Raamatukogu. Kõige kaugemaks teeninduspiirkonnaks on Kanada, kus elab kaks väliseestlast, kes tellivad Eesti Pimedate Raamatukogust eestikeelseid heliraamatuid.
2006. aasta sügisel jõudsalt käivitunud heliraamatute väljaandmine CD-plaatidel on suurendanud raamatute eksemplaarsust. 30. juunil käesoleval aastal lõpeb kassettidel heliraamatute valmistamine ning alates 1. juulist annab Eesti Pimedate Raamatukogu audioraamatuid välja ainult CD-plaatidel. Tulevikus täieneb raamatukogu fond ka restaureeritud heliraamatute võrra. Pimedate raamatukogu on tellinud mittetulundusühingult “Mengel” väärtuslike heliraamatute restaureerimist ja salvestamist CD-plaatidele. Esialgu on välja valitud 10 restaureerimisele minevat raamatut.
Raamatukoguteeninduse hetkeolukorra tutvustamise järel rääkis Eesti Pimedate Raamatukogu helistuudio juhataja Mart Vaaks sellest, kuidas kasutada heliraamatute kuulamisel CD-mängijat. DAISY pleieri kasutamisest andis põhjaliku ülevaate Eesti Pimedate Raamatukogu punktkirjatoimetaja Avo Falkenberg. DAISY (Digital Accessible Information System) standard võimaldab heliraamatute puhul üleminekut analoogandmekandjalt digitaalsetele heliraamatutele ja see on spetsiaalselt välja töötatud inimeste jaoks, kellel mingi puude tõttu ei ole võimalik kasutada tavaraamatuid. DAISY standardi põhimõtteks on luua heliraamatud, mida on kasutajal mugav sirvida ja leida neist kerge vaevaga vajalikku informatsiooni. DAISY raamat kujutab endast digitaalsete failide kogumit, mis sisaldab inimhäälega esitatud originaalväljaande teksti. Lisaks raamatu teksti kuulamisele on võimalik lugejal kasutada raamatu sisukorda peatükkide otsimiseks, samuti kasutada sisuloendit vastavale leheküljele või pealkirjale liikumiseks. DAISY raamatuid valmistatakse kuues erinevas kategoorias. Neist kõige lihtsamas on lisatekstina ainult raamatu pealkiri, kõige keerulisema kategooria puhul toimivad sünkroonselt nii audio- kui tekstifailid, mida on võimalik lugeda ka punktkirjadisplei abil. DAISY raamatuid saab kuulata spetsiaalse DAISY pleieri või arvutis vastava tarkvara abil. DAISY pleier, nagu tavaline CD pleier, võimaldab liikuda soovitud failile ning kiiresti kerida edasi ja tagasi. Võrreldes CD pleieriga on DAISY pleieril palju lisafunktsioone, mille hulk sõltub nii pleieri tüübist kui ka DAISY raamatu kategooriast.
Seejärel said sõna Eesti Pimedate Raamatukogu infotöötaja Margit Orusaar ja Põhja-Eesti Pimedate Ühingu esimees Artur Räpp, kes tutvustasid kuulajatele veebipõhise elektronkataloogi Urram kasutamist, seda nii nägija kui ka nägemispuudega kasutaja seisukohast vaadatuna. Artur Räpp rääkis sellest, kuidas Urramit kasutada JAW's abil. Eesti Pimedate Raamatukogu alustas Urram kataloogi teavikute sisestamist 2005. aastal, sellest alates raamatukogusse hangitud teavikud on kõik leitavad elektronkataloogi abil, samuti suurem osa retrospektiivselt kataloogitud heliraamatutest. Kasutajal on võimalik Urramis teostada otsingut mitmete erinevate otsitunnuste abil, samuti piirata otsingut ja järjestada leitud tulemusi erinevate parameetrite alusel. Lisaks Urramile anti kuulajatele ülevaade ka info otsimise võimalustest ESTER kataloogis, artiklite andmebaasis ISE, digiteeritud ajalehtede andmebaasis DEA ja digitaalses arhiivis DIGAR.
Põhja-Eesti Pimedate Ühingu liige Margus Kiin tutvustas pimedate kirjandushuviliste poolt skaneeritud raamatute serverit. Rohkem kui aasta jooksul on serverisse üles pandud 203 raamatut, mida saab kõnesüntesaatori abil endale sobiva kiirusega kuulata.
Teabepäeva lõpetuseks tutvustas Priit Kasepalu Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehekülge, millel on muu hulgas kogus olevate heli- ja punktkirjas raamatute lühitutvustused ning veebiviited nägemispuudega inimeste elu ja tegevust käsitlevatele artiklitele.
Raamatukoguteenuste teabepäevast võttis osa üle veerandsaja huvilise Tallinnast, Tartust, Lääne- ja Järvamaalt.