Avaleht |
<Sisukord |
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)
Inglise keelest tõlkinud: Mirja Kapanen
Allikas: BlindNews mailing list
Shelley Johns elab Ameerikas, tema isa ning kaks onu on pimedad ning ta on üles kasvanud pimedate inimestega pidevalt kokku puutudes. Järgnevad vihjed pimedate inimeste kohtlemise kohta on ta kirja pannud oma kogemustele toetudes.
Esiteks, kui juhtute kusagil avalikus kohas nägema pimedat inimest, ärge jääge teda ainiti vahtima! Kuigi pime inimene teid ise ei näe, siis tema pereliikmed siiski näevad ja räägivad isiklikust kogemusest, et see võib nad raevu viia.
Teiseks, kui pime inimene on restoranis viibides valmis oma tellimust esitama, ärge palun oletage, et pimedatel pole piisavalt vaimseid võimeid seda ise teha.
Mitte miski ei tee pimedat inimest vihasemaks kui see, et kelner või ettekandja küsib pimeda kõrval istujalt, mida pime inimene süüa sooviks.
Kolmandaks, see kui räägite pimeda inimesega eriti valju häälega, ei muuda teid pimedale veel nähtavamaks.
See võib ju olla šokeeriv, kuid nägemine ei käivitu valju müra abil ja pimeda inimese peale karjumise lõpptulemuseks võib olla ainult verine nina või valge kepiga äigamine, sest kellele ikka meeldiks, kui tema peale karjutakse.
Neljandaks, pimedale inimesele abi pakkumine on igati hea, kuid ainult juhul, kui pime seda ise palub.
Siin on reeglis siiski mõned erandid. Näiteks, kui näete pimedat jooksmas otsejoones vastu seina, siis on tema peatamine igati kohane. Olgu kuidas tahes, pime inimene normaaljuhul aga vastu seinu ei jookse, sest tavaliselt on ta relvastatud valge kepi, saatja või juhtkoeraga.
Viiendaks, mööbli liigutamine pimeda inimese marsruudil on täiesti vastuvõetamatu – no hästi, kui te just ei ole pimeda abikaasa, poeg või tütar ja ta on teid just välja vihastanud. Kuigi ega see eriti soovitav ei ole, sest pimedal on väga terav kuulmine ja ükskõik mida te ka salakavalalt teha püüate, on see pimedale mitme ruumi kauguselegi kuulda.
Kuuendaks, ärge kohelge pimedaid inimesi nii nagu nad oleksid rumalad. Rumalate küsimuste esitamine ja jutuajamises rumalaks pidamine on täiesti naeruväärne. Enamikel juhtudel on pime inimene kõrgelt haritud ja jutuajamine pimedaga võib olla hoopis õpetlik kogemus.
Seitsmendaks, ärge pakkuge end pimedat inimest kusagile “viima”, kui teil just ei ole tõeliselt tugev selg ja täielik kavatsus pimedat oma seljas järele vedada.
Kusagile juhatamine on igati okei; mistahes “viimine” aga mitte.
Kaheksandaks, kui aitate pimedal inimesel trepist laskuda, ärge krahmake tal käe alt kinni, tõstes nii tal poole kehast üles ja sundides teda ühel jalal trepist alla hüppama. See on ohtlik pimedale, nii nagu teile endalegi.
Üheksandaks, austage pimedaid inimesi samamoodi nagu austaksite igaüht teist ja ärge kohelge neid kuidagi erinevalt. Kuigi rumalus võib olla nakkav, pimedus seda ei ole.
Kümnendaks ja ühtlasi lõpetuseks, kui te tahate pimedalt inimeselt küsida tema, pimeduse kohta, siis jumala pärast, lihtsalt küsige. Enamikel juhtudel ei ole pimedatel midagi teie küsimustele vastamise vastu, lihtsalt pole soovitav sõnastada oma küsimust nii, et see oleks kuidagi pimeda intelligentsust solvav.
,