Avaleht |
<Sisukord |
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)
Line-tants sai oletatavasti alguse II maailmasõja aegses Ameerikas. Kui mehed olid sõjaväljal, tahtsid naised ikkagi koos käia ja tantsida. Nii leiutati tants, mida saab tantsida ilma partnerita. See on vaid üks tõenäoline seletus.
Line-tants ehk inglise keeles line-dancing on kantritantsustiil, mida tantsitakse ilma partnerita ühes või mitmes pikas rivis. Tantsu põhikombinatsioonid tehakse jalgadega, käed hoitakse lihtsalt külgedel või pöidlaidpidi püksipandla vahel.
Line-tantsus ei pea järgima rangeid reegleid: põhisammud on paljudes tantsudes samad, suur osa on jäetud fantaasiale.
See tantsustiil on muretu, lihtne ja neutraalne ja annab tohutult head energiat.
Tantse on igale raskusastmele ning pidevalt mõeldakse uusi juurde. On tantse, mis sobivad mitme kantrilooga, aga ka spetsiaalselt ühe hiti jaoks tehtuid, mis teiste laulude saatel nii hästi välja ei tule.
Olemas on nii nelja-, kahe- kui üheseinatantsud. Teisisõnu tantsitakse üks kombinatsioonide jada otsast lõpuni, siis pööratakse end näoga teise, kolmanda ja neljanda seina poole ning korratakse kõike otsast lõpuni, kuni muusikapala kestab. Mõnd tantsu tantsitakse ringis, olemas on ka nn contra-tantsud, mida tantsitakse kahes reas nägudega vastamisi.
Line levib praegu suure lainena mööda Euroopat, eriti populaarne on see Inglismaal, Rootsis ja Soomes. Stiili laia levikut seletatakse sellega,
et tants ei ole spetsiifiline, vaid sobib igast rahvusest huvilistele ning ei nõua eelnevaid oskusi.
Kõhutants ehk idamaine tants on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika rahvatantsul
põhinev lavatantsu stiil, mis hoolimata oma nimest kasutab rohkem kere ja puusade kui kõhu liigutusi.
Nimetus "kõhutants" võeti kasutusele 1893 Chicago maailmanäituse
puhul, sest seda peeti atraktiivsemaks kui neutraalsemat nimetust.
Kõhutantsus on mõjutused Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika rahvatantsust segunenud Vene balleti ja Hollywoodi fantaasiatega. Selle varasem ajalugu kaob aegade hämarusse.
Kõhutantsu puhul on määravaks liigutuste stiil. Rõhku ei panda mitte jalgade, vaid kere (eriti puusade) liikumisele. Kõhutants põhineb üksikute lihasegruppide liikumisel, mis võib olla väga peen. Peenus, keha valitsemine ja hoiak, mille omandamine nõuab aastaid, eristavad kõhutantsu rahvatantsust. Tänapäeval on kõhutants läänemaades väga levinud. Peale Lähis-Ida tantsu jäljendamise on tekkinud uusi suundi. Tavaliselt arvatakse, et kõhutantsu puhul on kohustuslik paljas kõht ja kõlisevad münditaolised litrid. Kuigi sageli tõesti kasutatakse bedlah 'i (kaunistatud
rinnahoidja ja vöö, sageli helmeste ja narmastega), võib tantsija täiesti vabalt kanda õhturiietust, tuunikat, laiu pükse või mittetraditsioonilist kostüümi.
Pilates on keha, vaimu ja meelelaadi täielik kooskõla. Treening, mis
põhineb Joseph Pilatese tehnikale - sügavale hingamisele, süvalihaste aktiviseerimisele, korsetilihaste tugevdamisele - annab regulaarsel harjutamisel hea rühi, nõtkuse ja tasakaalustatud ´kehatunnetuse´.
Kolm põhieesmärki on:
- nõrkade lihaste tugevdamine
- liikumise kvaliteedi parandamine
- õige hingamise õppimine
Pilates sobib nii igas eas kui treenitusastmes inimestele.
Joseph Pilatese ligemale 80 aastat tagasi loodud holistiline treenimismeetod võidab maailmas üha enam populaarsust. Joseph Pilates oli lapsepõlves põdur ja kidur poisike, kes põdes astmat ja kannatas reumatismi all ning keda teised koolis norisid. Võimlejast isa ja arsti õhutusel hakkas ta tegelema võimlemisega, harrastades nii idamaade võimlemist kui ka antiiksest Kreekast ja Roomast pärit võimlemist. 14-aastasena poseeris ta juba anatoomiaatlaste jaoks, olles saavutanud suurepärase keha.
1920.-tel aastatel lõi Pilates oma isikliku harjutuste süsteemi, mis põhineb keha venitamisel, sirutamisel ja tugevdamisel. Eriti soovitatakse pilatest seljaprobleemide puhul.
Pilatese meetodi omapäraks on enamiku harjutuste sooritamine lamavas asendis. Meetod on väljatöötatud selgroo loomulike kõveruste taastamiseks ja liigeseid ümbritsevate lihaste ümberbalansseerimiseks. Samuti pöörab Pilates erilist tähelepanu pöidade stabiliseerimisele. Treeningul pööratakse tähelepanu hingamisele, lihaspingele ja pöidade liikumisele.
Joogast erineb pilates selle poolest, et kui joogas minnakse ühelt staatiliselt poosilt teisele üle kordamiseta, siis pilateses toimub pidev liigutuste seeria, kus liigutused on palju dünaamilisemad, süstemaatilisemad ja anatoomiliselt põhjendatumad. Võrreldes mõne teise meetodiga on pilates aga väga säästev,
hoides liigeseid, selga, põlvi.
Allikad:
"Postimees"Extra 21. november 1998 a.
Vikipeedia, vaba entsüklopeedia
Terviseparadiis.ee