Avaleht |
<Sisukord |
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)
Jõulude ja aastavahetuseni on jäänud loetud päevad. Päevast-päeva on tunne, et aega ei jätku ning asjatoimetused, mis vajaksid veel enne aastanumbri vahetumist tegemist tahavad sind enda alla matta. Kuid ega keegi meile lisaaega pakkuma ei tule, tuleb lihtsalt aega võtta. Aega iseenda, oma lähedaste ja lõppevale aastale korraks tagasivaatamise jaoks. Liigses kiirustamises kipuvad elu ilusamad väärtused ja lõppeva aasta positiivne pool tihtipeale ununema.
Kui vaadata tagasi Põhja-Eesti Pimedate Ühingu töödele ja tegemistele aastal 2006, meenub meile kõigile hulk võite ja võitlusi ning seda hea ja halva skaala mõlemast otsast. Kuid jätaks teravamad kriitikanooled vinnastamata ja sõjakirved üles kaevamata, sest on ju jõuluaeg eelkõige ikkagi rahu aeg.
Kõige eredamalt jäävad meelde uudset laadi ettevõtmised. Vaadates tagasi lahkuvale aastale, tuleb meelde kaks sellelaadset sündmust. Esimene erakordsetest sündmustest oli aasta algupoolel meie ühingule ühe eraisiku poolt tehtud 50-tuhande krooni suurune annetus. Annetaja tingimus oli vaid, et seda raha kasutaks ühing abivahendite kompenseerimiseks neile, kes ise vajaliku abivahendi eest tasuda ei suuda. Taoline annetus näitas veel kord, et head inimesed pole maailmast veel otsas. Teine ainulaadne ettevõtmine oli oktoobris läbi viidud kampaania "Ole minu silmad". Tallinna ühissõidukite juhtidele Meie inimesed osalesid nimetatud aktsioonis vägagi aktiivselt, sest eks ole peatuste mitteütlemise probleem igale nägemispuudega inimesele päevast-päeva tuttav. Tahaks väga loota, et niisugusest oma probleemile tähelepanu juhtimise võttest oli kasu. Ühingu peamiseks prioriteediks on just oma inimeste huvide kaitse ning kõnealune kampaania seda kindlasti toetas.
Samuti meenub suur töö reljeefsete tänavakivide paigaldamise suunas, helifooride paigaldamine remonditud Tartu maanteele, mis kõik annab meile paremad võimalused iseseisvaks eluks. Euroopa Liidu ESF projekti raames on kõigil ühingu liikmetel olnud lõppeval aastal võimalus end üha paremini rehabiliteerida ja iseseisvaks eluks vajalike oskustega varustada. Võimalik on olnud õppida punkt- ja masinakirja, saada arvutialast koolitust ning valge kepi kasutamise ja marsruudiõpetust. Kõik need on oskused, ilma milleta pole võimalik end täisväärtusliku elu rajale upitada.
Palju on tehtud just sellist tööd, mis igale lihtliikmele ehk esmapilgul näha ei olegi. Kuid kõik see on parandanud meie liikmete elukvaliteeti või vähemalt andnud võimaluse selle parandamiseks. Eks olene palju sellestki, mida iga konkreetne inimene enda paremaks toimetulekuks ja meeleolu kõrgel hoidmiseks vajab. Kui inimese teevad rõõmsaks eelkõige ühised piduõhtud Tondi tänava majas, ega siis saa neidki otsekohe hukka mõista. Tähtis on vaid meeles pidada, et igat masti tähtpäevade tähistamisest ei kujuneks kogu ühingu prioriteet number üks. Enne ikka töö ja siis pidu. On see ju ikka ajast-aega just selles järjekorras käinud.
Kuid nagu eespool lubatud, ei hakka me rahulikul jõuluajal kriitikanooli välja laskma ega sõjakirvest ihuma. Seda kõike jõuab teha ka uuel aastal, kui vaja ning hing muidu rahu ei anna.
Julgen igatahes arvata, et lõppeval aastal toimus meie ühingus palju edasiviivaid ettevõtmisi ning paljud meist said neist otsesel või kaudsel moel kasu.
Meenutagem siis jõuluajal vaid head ja unustagem elu negatiivne pool kasvõi hetkeks.
Headust ja rahu teie kõigi hinge ning südamesse.
Mirja Kapanen
peatoimetaja