Avaleht |
<Sisukord |
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)
Me elame kiirel ajal, kus kellelgi pole palju aega ei inimestesse, sündmustesse ega asjadesse süveneda. Me näeme tihti seda, mida meile näidatakse ja just nii nagu seda näidatakse. Meil on olemas lausa eraldi inimeste, sündmuste ja asjade näitamise tööstusharu - massimeedia.
Möödunud aasta detsembris sattusid paljud vaegnägijad viivuks harjumatusse olukorda: info levitaja - televisioon pakkus neile pilti tublist ja hakkajast pimedast noormehest Riho Roosiojast, kes vajas rahalist abi arvutiprogrammi ning juhtkoera soetamisel. Samas vaegnägijad teadsid tubli ja hakkajat noormest Riho Roosiojat ka ilma televisiooni abita ning seda, et tal on soovitud programm juba olemas ja et Eestis saab pime juhtkoera tasuta. Siin on märgata selget vastuolu ja nii on täiesti mõistetav, et vaegnägijate hulgas tõusis pahameeletorm.
Tekkinud vastuolu selgitamiseks vestlesin nii Riho Roosioja, kui tema sõpradega, kes olid aidanud tal televisioonis esinemist ette valmistada. Nende jutust selgus, et raha palumise eesmärk oli vahetult enne telesaadet muutunud ja järelejäänud napi aja jooksul oli valitud just need eesmärgid, mis teleeetris kõlasid. Nende teadmised abivahendite taotlemise ja kasutamise korrast ei olnud kahjuks kuigi põhjalikud ning seda teadmatust tajumata ei langetatud ka otsust raha küsimisest loobuda ja nii juhtus nagu välja tuli. Vestluste käigus lubas Riho Roosioja et vaatamata raha küsimisel olnud segadustele kasutab ta annetatud raha ausalt.
Iseenesest võiks vabalt norida, et mis see kõik kellessegi teisesse puutub? Raha annetajad andsid Rihole raha ja nüüd on see Riho oma. Raha küsimuses olen selle arvamusega täiesti nõus. Kuid mis tehakse nendega, kes tulevad peale Rihot? Kas Riho Roosioja näitest õppides suhtutakse neisse kui inimestesse, kes ei tea täpselt, mida nad tahavad? Või tublidesse inimestesse, kellel on abi vaja? Või pimedatesse, kellel on täitmatult rahast puudu?
Eks neile küsimustele vastab aeg.
Loodan, et kogu sellest emotsiooniderohkest loost õppisid kõik asjaosalised ning ühe korralikult läbikaalumata massimeedias kõlanud avalduse tõttu ei satu jälle vaegnägijad omavahel vastuollu. Ja see, kuidas tegelikult on ja mida teistele näidatakse, võiks ikka üks ja sama olla. Eriti kui tegu on annetuse palumisega, sest ka peale meid tulevad toredad inimesed.
Artur Räpp