Avaleht |
<Sisukord |
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)
Taas on kevad, täis uute tärkamiste hõngu ja värskeid lootusi. Rändlinnud on välismaareisidelt tagasi, maapind päev-päeva järel välja paiskamas üha uusi looduse imesid ning inimesedki ärksamalt tulevikku vaatamas. Kevadine aprill tõi endaga kaasa nii mõnegi uuenduse, mille edasist elukäiku nüüd ootusärevalt saab jälgida.
Osa ümberkorraldustest puudutab üht või teist serva pidi ka puudega inimesi. 1. aprillist muutus hooldajatoetuse maksmise kord, minnes üle kohalikele omavalitsustele. Samuti muutus puude raskusastme taotlemise kord. Puude raskusastme taotlemiseks tuleb inimesel nüüdsest pöörduda pensioniametisse, mitte enam oma perearsti poole. Lisaks tuleb puude raskusastme ja toetuste taotlejal täita ise arstliku ekspertiisi vorm, hinnates ise oma vajadust kõrvalabi järele. Teab ju erivajadusega inimene ise kõige paremini, millist kõrvalabi ja mil määral ta normaalseks toimetulekuks vajab. Seekordses infolehe numbris on eelmainitud muutustest ka veidi lähemalt juttu.
Aprilli keskel vahetusid taas inimesed Eesti Vabariigi ministritoolidel. Ametisse astus järjekorras 12.-nes Eesti taasiseseisvumisjärgne valitsuskabinet. Sotsiaalministri portfell läks Keskerakonda kuuluvale ja suhteliselt tundmatule endisele Võhma linnapeale härra Jaak Aabile. Aprilli algusest jõustunud uue korra kohta, mis teeb puudega inimeste eest hoolitsemise kohustuseks kohalikele omavalitsustele, arvas vastne minister Aab, et tema arvates on tegemist tervitatava sammuga, sest just kohapeal saab puuetega inimeste vajadusi kõige paremini hinnata.
Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioonileppest leiab muuhulgas punkti pensionide tõusu kohta. Leppes on kirjas, et valitsusliit kindlustab 1. juuliks 2005 keskmise täisvanaduspensioni tõusu 2700 kroonini kuus ja 2006. aasta 1. aprilliks 3000 kroonini kuus. Järgmises punktis on öeldud, et valitsusliit suurendab vanaduspensioni kasvuga samas tempos töövõimetus-, toitjakaotus- ja rahvapensioni.
Kuidas kõik eelpool nimetatud kevadega ühes tulnud uuendused ja muutused reaalses elus toimima hakkavad, näitab juba tulevik. Jääb üle loota, et värskesse kevadisse mulda külvatud seemned osutuvad elujõuliseks ning neist sirguvad külmavõitu õhustikule vaatamata täisväärtuslikud taimed.
Mirja Kapanen