Avaleht |
<Sisukord |
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)
Kui paluda inimestel nimetada jõuludega seonduvaid asju, siis tulemuste pingerea esiotsas saavad endale mida suurema tõenäosusega koha jõulupuu ja küünlad. Kui meenutame kasvõi oma lapsepõlve jõulupühi, tuleb silme ette pilt ehitud igihaljast kuusepuust ja küünalde süütamise hardast hetkest.
Oleme harjunud pidama jõulukuuske jõulude traditsiooniliseks tähiseks. Kuid igihaljas kuusepuu pole just mitte aegade algusest peale pühadeatribuutika hulka kuulunud.
Jõulupuu hällipaigaks peetakse Elsassi Saksamaal. Seal kujunes
traditsioon 17. sajandi lõpul ning levis järgmisel sajandil euroopa teistesse
maadesse. Näiteks Inglismaa esimesed jõulupuud ehiti kuningakojas kuninganna
Victoria ajal. Eestisse tuli kuusk ülemöödunud sajandi lõppveerandil. Esialgu
kuusele jalga ei valmistatud, vaid see rippus laes, nagu sakslastelgi oli
rippunud.
Paljudel euroopa rahvastel oli kombeks kesktalvisteks pühadeks tuppa tuua
elavaid oksi, mis kehastasid elujõudu ja taasärkamist. Esialgu toodi tuppa
mitmeid väikeseid puukesi, mis justkui jätkasid okste tava, kuid ajapikku
asendusid need ühe suurema puuga, mille külge oli lihtsam küünlaid kinnitada.
Esimesed teated õunte ja maiustustega kaunistatud jõulupuu kohta pärinevad 16.
sajandist, küünlad ilmusid aga hiljem.
Kiriklikus sümboolikas vastab jõulukuuse küünlasära Petlema tähe valgusele. Kuid tuli mitmesugusel eri moel on kuulunud juba ammu eri rahvaste jõulude juurde. Tubane koldetuli või väline lõke on üks ürgsemaid ja levinumaid jõulutavasid üldse. Ja on ju küünlaleek samuti tuli.
Tänapäevalgi tuuakse jätkuvalt jõuludeks tuppa kuusepuu ja süüdatakse sel küünlad, kuigi üha sagedamini on tegemist tehismaterjalist puu ning elektriküünaldega. Eks silmailu pakub kindlasti ka niisugune lahendus, olles ehk efektsemgi igihaljast kuusest ja elava tulega põlevaist küünaldest.
Kui aga silmailu jääb kättesaamatuks. Plastkuusk ei lõhna ja elektrilised küünlad ei soojenda. Sel juhul on parem variant just igihaljas kuusepuu, mis nii armsalt looduslähedast vaigulõhna tubadesse kannab ja elusa tulega küünal, mis lähemale minnes mõnusat soojust levitab. Nii jõuavad kuusk ja küünlad ka niisuguse inimeseni, kes silmaga vaatamise võimalusest ilma jäetud. Tegelikult pole ju tähtis silmaga nähtav sära, vaid sisemine tunnetus jõuludest, mida aitavad hästi sisendada kuuselõhn ja küünlasoojus.
Ei soovita siinkohal endale otsekohe metsa kuuske tooma minna, sest tuleb mõelda ka looduse säästmisele. Paar haljast oksa pühadelaual, mida nuusutada ja käega katsuda oleksid omal kohal küll. Kui lisada juurde veel üks jõuluhõnguline lõhnaküünal, olemegi kuuse ilu ja küünlavalguse endale peaaegu et nähtavaks teinud.
Laske kindlasti oma ellu kuuselõhn ja küünlasoojus ning jõuludki pääsevad meile lähemale.
Mirja Kapanen
peatoimetaja
.