Avaleht |
<Sisukord |
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)
Eesti Päevaleht 28. oktoober 2004
Vastutus puuetega inimeste hoolduse eest langeb vallajuhtidele ning
sotsiaaltöötajatele.
Tuhanded sügava ja raske puudega inimesed muretsevad oma tuleviku pärast, sest
valitsuse reformikava järgi lõpetab riik 1. jaanuarist nende abistajatele
hooldajatoetuse maksmise, pannes invaliidide hoolekande linnade ja valdade
õlule. Edaspidi jääb omavalitsuste otsustada, kas palgata puudega inimesele
hooldaja, pakkuda talle päevakeskuse teenust või saata hoopis hooldekodusse.
Selleks eraldab riik omavalitsustele täiendavalt, kuid ilma sihtotstarbeta
130-150 miljonit krooni.
Abi võib kaotsi minna
Sügava puudega Egert Mölder loodab, et Tallinn säilitab uuel aastal toetuse
tema hooldajale, kelleks on väikese tütrega kodus olev abikaasa. "Minu
sõrmed ei liigu, ma ei saa asju kätte ja vajan pidevalt füüsilist abi - nii
söömisel kui hügieenitoimingute juures," rääkis Mölder. "Tahaksin
uskuda, et kedagi ei jäeta abita, kes seda vajavad." Mölder kahtles
päevakeskuste rolli laienemises, sest sellega kasvaksid kohe ka
transpordikulud. Eesti liikumispuuetega inimeste liidu tegevjuhi Auli Lõokese
hinnangul on suur oht, et abi ei pruugi paljude inimesteni jõuda. "Väikesed
vallad on enamasti vaesed. Neil võib tekkida kiusatus kasutada seda raha mujal.
Juurde tuleb subjektiivsuse moment," ütles Lõoke. Tema väitel
põhjendatakse muudatusi kuritarvitustega, milles inimesed ise kuidagi süüdi ei
ole. "Pole kuulnud, et keegi oleks saanud endale ise puudeastme võtta. See
kivi peaks minema arstide ja ekspertiisiotsuse teinud komisjonide
kapsaaeda," lausus Lõoke. Sotsiaalminister Marko Pomerantsi kinnitusel on
igati mõistlik viia täiskasvanute hooldus kohalikule tasemele. "Meie
valitsus julgeb võtta selle riski. Eesti 240 omavalitsust on selleks suutelised
ega ole lollid, laisad ega saamatud kohvijoojad," ütles Pomerants
sotsiaaltoetuste seaduse eelnõu esimesel lugemisel.
Valitsus ei otsi ministri väitel ainult kokkuhoidu, vaid tahab saavutada
paremat abi puuetega inimestele. Kaotada tuleb võimalus "valskuseks ja
raha ebaotstarbekaks kasutamiseks," lausus ta. Kehtiva süsteemi
lammutamist arvustab teravalt opositsioon, kelle hinnangul toob see osas
kohtades kaasa puuetega inimeste olukorra halvenemise. SDE arvates soosib
inimeste õigustatud ootusi rikkuv võimuliidu plaan jõukaid omavalitsusi.
"Osa omavalitsusi peab tegema valiku kahe või kolme jalutu inimese
probleemi lahendamise või näiteks 1000-2000 inimese vahel, kes nõuavad tee
korrastamist," ütles Kadi Pärnits. Suuremad hooldajatoetuse kulud on
Lõuna-Eesti maakondades, kus elab rohkem vanemaealisi inimesi. Pomerantsi
väitel on seal "määratud ebanormaalselt suur hulk inimesi
hooldajateks".
Sotsiaaltöötajad õpivad reegleid
** Võrumaa Varstu valla sotsiaaltöötajal Tiina Randjärvel on täna esimene
hoolduse uut korda käsitlev õppepäev. "Ootan huviga. Kui mängureeglid
muutuvad, on see inimeste jaoks valuline. Kindlasti tuleb ka vallale tööd
juurde, kuid ilmselt mõne aja pärast asi laabub," rääkis Randjärv.
"Võimalus on määrata mittetöötava inimese asemel hooldajaks mõni poole
kohaga töötav inimene." ** Randjärv pidas Varstu puhul ebareaalseks nii
päevakeskuse kui ka hooldekodu varianti. Koht hooldekodus maksab 4000 krooni
kuus, sügava puudega isiku hooldaja saab aga 400 krooni. Raske puudega inimese
hooldajale maksab riik aasta lõpuni 240 krooni. Varstu vallas on hooldaja
määratud umbes 200 inimesele, kellest 54 on sügava puudega. ** Hooldajaga
isikud moodustavad puuetega inimeste koguarvust Jõgevamaal 65%, Valgamaal 61%,
Põlvamaal 69%, Võrumaal 65% ja vastandina Harjumaal 42,2%, Ida-Virumaal 48% ja
Raplamaal 51%.