Avaleht |
<Sisukord |
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)
Koos kevadkuu ja kevadilmadega algas kõigi eestlaste jaoks uus ajajärk. Nimelt 1. maist sai Eesti koos veel 9 riigiga täieõiguslikuks Euroopa Liidu liikmesriigiks. Ühtekokku kuulub nüüd sellesse ühendusse 25 riiki.
Palju on diskuteeritud selle üle, kas Eestil on ikka vaja kuuluda euroopa riikide ühtsesse liitu. Alles see oli kui suure ponnistuse järel suutsime vabaneda ühest ebameeldivast liidust ning juba tosinkonna iseseisvusaasta järel trügime innukalt uude. Kas me siis iseseisvalt elada ei oskagi? Kindlasti oskame. Pole aga kerge hakkama saada olukorras, kus teised ümberringi ühtseks jõuks kokku koonduvad, asjade üle üheskoos otsustavad ning sina pead seal kõrval üksinda hakkama saama. Tuleb ehk uskuda ammust tõde, et ühtsuses on jõud. Et üks liit ei toiminud, ei tähenda ju veel, et sama reegel käiks automaatselt kõigi loodavate ühenduste kohta. Lootus paremale jääb ju alati.
Muidugi tuleb väikesel Eestil alles suurtele kaaslastele end tõestada ja näidata, et meie puhul pole tegemist mingite kolkaküla-Aadudega, vaid et oleme täisväärtuslikud eurooplased.
Mis on siis juba muutunud ja mis muutub tulevikus, nüüd kus oleme Euroopa Liitu sisse astunud? Esialgu ja otsekohe ei muutu ilmselt suurt midagi. Vähemasti tavakodaniku jaoks mitte. Peamine silmaga nähtav ja käega katsutav muutus on kaua ette ennustatud, tublisti tõusnud suhkru ja banaani hind. Järk-järguline hindade tõus jääb meid saatma veel tükiks ajaks ning saavutab kõrgpunkti koos euroopa ühisraha - euro käibeletulekuga aastatel 2006 - 2007.
Kui tollimaksud ja impordikvoodid määratakse Euroopa Liidu jaoks ühised, siis sotsiaalpoliitiliste otsuste tegemised on valdavalt jäätud iga liikmesriigi enda teha. Nii et, kui kukkur kipub hinnatõusude mõjul liiga suvist saledust võtma, peaks saama need mured oma kodumaa pinnal ära lahendada.
Euroopa Liidu toetusrahad ei ole puuetega inimeste valdkonnast päris mööda läinud. Kuid neid rahasid tuleb taotleda. Taotlemise käigus tuleb näidata, et rahasid kasutatakse otstarbekalt ja taotleja on usaldusväärne ning kompetentne. Ja ega neid rahasid iga asja peale ka ei kulutata. Euroopa Liit on algselt rajatud majandushuvide baasil. See valdkond on ka praegu eelistatud.
Nii võiks meie ühing küsida Euroopast toetust tööturul nägemispuudega inimeste konkurentsivõime parandamiseks või neile töökohtade loomiseks või haridussüsteemi parandamiseks või muuks taoliseks.
Kõigel siin maailmas on oma head ja halvad küljed. Erandiks pole ka koos kevadega alanud uus Euroopa Liidu ajajärk. Põhjused elust rõõmu tunda on kõikjal meie ümber ka nüüd ja edaspidi.
Mirja Kapanen