Kuni möödunud aasta oktoobrini olin ma arvutit näinud ainult väga kaugelt. Käisin neist suure kaarega mööda ja mõtlesin, et ega seda atribuuti minul küll kunagi vaja ei ole. Aeg-ajalt, kuuldes kuidas teised üksteisele E-maile saadavad, internetis kolavad ning väga palju informatsiooni saavad , tekkis mul ka tahtmine selle atribuudiga tutvuda. Ja kohe, nagu tellitult, tuligi pakkumine osaleda kursusel "Vaata maailma". Sellest ma osa võtsingi. Peale kursustel käimist tuli kange tahtmine endale arvuti soetada. Esimene, kellega ma kohe ühendust sain ja kes minu teada juba pikemat aega arvutitega tegeleb, oli Artur Räpp. Temale oma soovist rääkides, saigi selline arvuti välja valitud, nagu mul hetkel kodus on. Varsti pärast seda sai sisse pandud ka internet. Mõni aeg hiljem kuulsin ajalehtede tellimisest. Selgus, et tellida saab 3 väljaannet. Nendeks on "SL Õhtuleht", "Päevaleht" ja "Postimees". Alguses lugesin, see tähendab kuulasin, kõik 3 lehte otsast lõpuni läbi, mis võttis aega kusagil 5 - 6 tundi. Olenes muidugi ka sellest, kui suur üks, teine või kolmas väljaanne mingil päeval on. Vahel võttis aega vähem, mõnikord jälle rohkem. Kindlasti on kõik kolm eelpool mainitud ajalehte head, kuid teatud aja jooksul kujuneb igaühel välja oma lemmik või lemmikud. Minu favoriidiks on "Päevaleht" ja seda loen ma tihti esimesena, kuid loomulikult vaatan, ehk siis kuulan, ka "Postimeest" ja "SL Õhtulehte"., Kunagi ei või ju teada, kus ja millal mingi hea artikkel võib peidus olla. Varsti õppisin lehtedega nii ümber käima, et tervet lehte otsast lõpuni ei peaks lugema, sest ega absoluutselt kõik teemad mind ka ei huvita. Eks igal lugejal on oma maitse. Keda huvitab sport, keda jälle poliitika või mis iganes. Üpris tihti saab lehtedest lugeda uudiseid, mida telerist ega raadiost ei kuulegi. Üks väga hea ja praktiline omadus ajalehtede juures on see, et kui mingi huvitav teema või tähtis info neist läbi jookseb, siis saan alati seda uuesti üle lugeda. Tele- ja raadiokanalite puhul niisugust võimalust ei ole.
Kogu toreduse kõrval on asja juures vahel ilmsiks tulnud ka pisikesi puudusi. Nagu öeldakse, kõik päevad pole ju vennad. Selle 3 kuu jooksul, mis mulle ajalehti on saadetud, on lehed paar korda tulemata jäänud. Tegemist on olnud tehniliste vigadega või on puudunud inimene, kes neid edastab. Ühingu liikmed teavad rääkida, et eelmisel aastal, kui Eesti Pimedate Raamatukogu oli suvepuhkusel, ajalehti kuulajatele ei saadetud. kuuldavasti hakati seda asja uurima, et ehk oleks meil ,pimedatel, sama võimalus ajalehti aastaringselt lugeda nagu nägijad seda teevad. Loodetavasti lahendus ka leitakse.
Võimalus igal hommikul lugeda värskeid ajalehti, on teinud minu elu tunduvalt mugavamaks. Kui nägijad hommikuti kohvilauas ajalehti loevad, siis nüüd teen mina seda sama, kuid kuulates.
lehelugeja
Ahti Tamkõrv