Igapäevaelus on rida asju, millele tavaline inimene harilikult tähelepanu ei pööra. Ei pööra seepärast, et need ei kujuta tema jaoks probleemi, ei sea takistusi normaalsele elule ega piira tegutsemisvabadust. Ta teeb hommikul ärgates silmad lahti ja näeb kohe, kas toas on valgevõi pime, mida näitab äratuskell öökapil ning veel hulga pisiasju, mis esmapilgul kuigi tähtsad ei pruugi tundudagi. Olukord on aga hoopis teine, kui teed hommikul silmad lahti, aga pilt vaateväljas jääb mustaks, hämaraks või uduloori varju. Pilguga pole võimalik midagi haarata. Inimese ees, kes on saatuse tahtel jäetud ilma nägemisvõimest või siis on talle seda vajalikku võimet antud piiratud koguses, seisab kohe mitu lahendust vajavat olukorda. Tal läheb vaja abi, et nägemismeele puudumist korvata. Abi võib saada teiselt inimeselt või erisugustelt, spetsiaalselt nägemispuudega inimeste tarbeks loodud abivahenditelt. Eeldatavasti tahame me kõik olla võimalikult iseseisvad ja suurema jao igapäevatoimingutega teise inimese abita toime tulla. Seega - võtkem appi abivahendid ehk vahendid, mis loodud meie abistamiseks siin nägijatele orienteeritud maailmas.
Kui selle probleemi lahendamine nii lihtne olekski. Kindlasti on meil kõigil praegugi kodus hulk seesuguseid elu lihtsustavaid asjakesi, aga arvatavasti kaugeltki mitte piisavalt. Maailmas on pimedate ja halva nägemisega inimeste tarbeks välja mõeldud palju abistavaid vahendeid, kuid kahjuks pole need mitte kõigile kättesaadavad. Kõigepealt pole palju neid, kes vajalikke abivahendeid maale tooksid, sest spetsiifilised abivahendid on kallid ning on ilmselgelt vähetasuv äri. Puudega inimesed, kes neid vajavad on olemas, kuid viimastel omakorda puuduvad piisavad rahalised vahendid vajaliku abivahendi ostmiseks. Kahju on sellest, et ka päris tavalisi ja igapäevaelus esmavajalikke abivahendeid, nagu näiteks kõnelevaid käekelli ja kleeppaberit punktkirjas siltide tegemiseks, pole alati saada. Rääkimata siis veel keerukamatest asjadest, mida sageli ei teata maailmas üldse olemaski olevat. Olukorda püüab parandada "Silmalaegas", kelle poolt pakutavate abivahendite nimekirja koos hindadega leiate ka käesolevast infolehest. Seal on hulk huvitavaid asju, alates valgest kepist kuni kõneleva vererõhumõõtjani, kuid üldjuhul puudega inimese rahakotile pankrotti tõotavas hinnaskaalas. Aga ehk on sellest kasvõi natukegi kasu. Vahel leiab abi ka asjadest, mis pole loodud nägemisvaegust silmas pidades, vaid lihtsalt tavainimese elu lihtsustamiseks. Taoliste esemete näiteks on kasvõi viletundlik võtmehoidja, millest saab lähemalt lugeda seekordsest infolehest.
Parim abivahend inimese jaoks on aga tema mõistus ja kui viimane intensiivselt tööle rakendada, on nii mõnigi meist oma probleemid iseenda leidlikul moel kuidagiviisi lahendanud. Paljud on loobunud maksimaalse iseseisvuse püüdlustest ja otsivad oma probleemide lahendamiseks enda kõrvale igas olukorras silmadega inimese. Hea, kui mõlemad - nii abivajaja kui ka abistaja, niisuguse lahendiga rahul on. Aga kui teist inimest iga kord kusagilt võtta pole või kui jätkuv teistelt abi otsimine pidevalt iseenese küündimatust meelde tuletab ning järk-järgult su psüühikat närib? Tahaks ise hakkama saada, aga näe ei saa ja võiks ju saada, kui vaid oleks käeulatuses vastav abivahend. Eriti veel, kui tead niisuguse kusagil leiutatud olevat. Võtkem kas või seesama loo alguses kirjeldatud tavaline hommik. Tõused üles, katsud näpuga oma kombatava äratuskella seiereid ja õige kellaaeg on kohe selge. Palju aitab edasi arvuti olemasolu nägemispuudega inimese koduses majapidamises. Eeldades, et oled suutnud hankida arvuti ja vajalikud programmid selle nii öelda "rääkimapanekuks",võid uurida internetist järele päikesetõusu kellaaja, algava päeva ilmaennustuse, otsida mõne huvitava toiduretsepti ja mida kõike veel. Hiljem on võimalik läbi lugeda 3 erinevat värsket päevalehte, mis saadetakse su elektronpostkasti. Viimast juhul, kui oled need endale Eesti Pimedate Raamatukogust tellinud. Ajalehtedest saadav informatsioon on alati teretulnud, kuid oma igapäevaste toimingutega tuleb ise hakkama saada. Oleks ütlemata tore, kui kodus oleks kõnelev kraadiklaas ja kaal, kombatava tähistusega mõõdunõu ja joonlaud. Abivahendeid, mis pimedal ja halvasti nägeval inimesel suhteliselt hästi ka iseseisvalt toime tulla aitavad, on palju. Iseasi, kui paljusid neist meil on hetkel õnn omada või lähitulevikus hankida.
Seni aga, kui meil pole võimalik neid endale hankida, kasutagem igaüks omaenda isiklikku mõistust. Mingi lahenduse enamikule probleemidele suudab inimmõistus kindlasti leida.
Mirja Kapanen