Avaleht |
<Sisukord |
(Autoriõigus laieneb ka Internetis olevatele materjalidele.)
Aprill, ehkki tuntud kui naljakuu, tõi endaga muuhulgas kaasa ka tõsist laadi sündmusi. Asja lähemalt vaadates, jäävad esmajoones silma ja talletuvad ilmselt pikaks ajaks mällu eriti just kaks käesoleva kuu juhtumit. Esimene neist kahest on aprillikuu alguspäevil meid tabanud ootamatu ning kevadesse sobimatu, 7 aasta tugevaim kevadine lumetorm ja teine - oma maja. 9. aprillil kell üks päeval toimus Pikk tänav 11 asuvas notaribüroos Tondi tänav 8A maja ja selle juurde kuuluva maa üleandmine Eesti Pimedate Liidult Põhja-eesti Pimedate Ühingule.
Kuid kõigest järjekorras ehk esmalt järgigem vanarahvatarkust, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Ja paremuse poole suunduvat tulevikku, nii meie ühingule kui ka nüüdsest meile kuuluvale majale, soovime kindlasti kõik. Kui pimedatele kuuluv hoone aadressil Tõnismägi 8 1946-ndal aastal pimedailt ära võeti, paiknesid erinevad pimedate ühendused mööda linna laiali. Tekkis mõte koonduda ühte majja ning nii alustatigi 50.-ndate alguses Tondi 8A hoone planeerimise ja ehitamisega. Aastal 1955 oli uus maja valmis, kuuludes algselt selle ehitajale, artellile "Põhja". Aastast 1959 oli hoone omanikuks Eesti Pimedate Ühing ning seejärel Eesti Pimedate Liit.
Alates 9.-ndast aprillikuu päevast kuulub Tondi 8A maja ja selle juurde kuuluv veel väljaostmata maa vallasvarana Põhja-eesti Pimedate Ühingule. Notaribüroos maja üleandmisprotseduuri juures viibisid Eesti Pimedate Liidu esindajana Ago Kivilo ja meie ühingu poolsete esindajatena Eduard Borissenko ning Heidi Nugis. Tunnistajatena olid kohal Helle reose EPL-ist ja Ulrika Tint PPÜ-st, kes mõlemad on vastavate organisatsioonide juures ametis sekretäridena.
Tondi tänava maja saamine meie ühingu bilanssi oli suur samm ja et see kujuneks ikka sammuks edasi paremuse suunas, tuleb nüüd tõsist tööd teha ja ränka vaeva näha. Väljaüüritud pindade renditulud tulevad nüüdsest küll Põhja-Eestile ja raha saab näiliselt olema justkui palju, kuid samas on kulud maja kordategemiseks ja korrashoidmiseks esialgu hoopis suuremad kui tulud. Lisaks on rentnikke, kes juba EPL-ile mitmeid kuid rendiraha tasunud ei ole ja ei kavatse seda teha edaspidi ühingulegi.
Kokkuvõttes võib öelda, et loomulikult on hea olla maja peremees, kus elatakse, kuid seda suurem on ühtlasi vastutus ning seda rohkem tuleb näha vaeva oma eluaseme korrashoiu nimel. Praegu on aga tihtipeale nii, et kui üritad mõnele tuttavale seletada Tondi 8A asukohta ja too tuttav lõpuks taipab, millisest majast jutt käib, hüüatab ta: "Aa, see kole maja!". Nii sellest "koleda maja" märgist, kui ka maja sisemuses valitsevast külmusest, rõskusest ning korralagedusest tuleb tulevikus kindlasti lahti saada. Seega ootab ühingu juhte ees suur hulk tööd, enne kui mingist rikkusest ja oma hubasest majast üldse rääkida saab. Jõudu ja oskust neile selle keerulise ülesandega toimetulekuks ning eks iga liigegi või oma nõu ja jõuga siin veidi abiks olla.
Mirja Kapanen