Eha Laanepere
"Eesti päevaleht" 14. veebruar 2003
Kui Margus Kiin (29) harjade tegemisest tüdines, õppis ta massööriks. "Massaa ja arvuti on ainsad, millega saan endale rakendust leida" ütleb sünnikahjustuse tagajärjel pimedaks jäänud elujõust pakatav noormees.
Mõni nägijast massöör on avaldanud arvamust, et kuidas pime üldse saab massaai teha, kui ta ei näe, kuhu oma käed paneb. "pimedad massöörid saavad sama hästi hakkama kui nägijad" on 6-aastase massööristaaiga Margus veendunud.
Tegelikult saab Margus nägijate, pimedate, kui ka nägemispuudega ametivendadega hästi läbi. Üksteise peal praktiseeritakse tihti erinevaid teraapiaid ning vahetatakse kogemusi.
Pimeda mehe tee massööriks
Kuidas sai pimedast inimesest massöör? pärast keskkooli lõpetamist tegi Margus olude sunnil tavalist pimedate tööd - valmistas harju ja riidepuid.
"Harjatöö pole nüri, kuigi mõned nii arvavad. Sain samal ajal teistega suhelda ja raamatuid kuulata."
Hiljem Margus koondati, kuna pimedate töö kasumit ei tootnud. Mõte massaai õppima hakata tekkis Margusel 90-ndate alguses, kui Eestisse saabusid Soomest esimesed massöörid, kes pimedate liidu huvilistele massaaikunsti õpetasid. Järgnesid õpingud Eesti kosmeetikute ja juuksurite erakoolis. Margus ja praegu Viljandis massööriametit pidav sõber Harry Kare olid grupis ainsad pimedad õppurid.
Iseseisvalt õppimisega poleks Margus toime tulnud, kui ema poleks kõrvalt aidanud. Grupi kiirematelt kirjutajatelt laenatud konspektid luges ema kodus ette ja Margus kirjutas need ümber reljeefses punktkirjas, mida pime sõrmedega lugeda saab. Tabelid ja ladinakeelsed väljendid õpiti lihtsalt pähe.
Kursustel õpitud spordimassaaile tudeeris Kiin hiljem juurde hiina meditsiini, reikit ja tai massaai. Massaaiõpetusega olevat Marguse sõnul nii, et üks õpetaja peab õigeks üht, teine teist meetodit või võtet. Tema massöörikäekiri on segu neist kõigist: "Olen igalt õpetajalt võtnud üle selle, mis mulle kõige paremini sobib."
Marguse kahesugused kliendid
Margusel on kahesuguseid kliente -neid, kes pelgavad pimedaga suhtlemist ning neid, kes usuvad tal olevat nägijale kättesaamatud anded. "Ma ei ütle, et minu massaa on parem, aga kuulmisele ja tunnetamisele olen võib-olla tõesti rohkem pühendunud kui nägijad," sõnab Margus. "Kui inimesele käed peale paned, tunned ära, kui siseorganitega on midagi korrast ära. Seljahädad tajud ära sellest, et inimene tõmbub puudutuse peale kohe krampi."
Ühele tõsiste seljahädadega inimesele soovitas ta arstide poole pöörduda. Hiljem selgus, et massaa polekski enam aidanud. Vaja
oli operatsiooni. Korra avastas pime massöör vähihaiguse juhtumi. "Selles pole midagi üleloomulikku. Kätega on võimalik tajuda, kus on polarisatsiooniga probleeme."
Marguse käed on ära tundnud ka põsekoopa põletikud, lapsena kukutud vigastustest tingitud vaegused ning arvukad seljahädad. Vereringehäired tabab Margus ära juba sellest, et inimese käed-jalad on külmad. Kui inimesel on õlad, abaluu või kukal "kinni", on põhjus istuvas eluviisis. "Stressis koer ajab karvad turri, stressis inimene kukla ja pea pingesse. Peavalu ja uimasus tekivad tihti sellepärast, et veri ei pääse korralikult liikuma. Stressi süvenedes läheb verevarustuse häire aina suuremaks ning siis aitabki massaa pinged maha võtta."
Marguse hinnangul on kõige suurema pinge all raamatupidajad ja hambaarstid. Kunagi turgutas ta raamatupidajat, kes kuuaruannete tegemise ajal stressist suisa oksendas. Normaalse enesetunde sai naine tagasi alles järgmisel päeval pärast Marguse massaai.
Lisaks massaai turgutavale mõjule oskab Margus hädalisi aidata ka reikiga. Reiki on kätega tervendamise viis, kus ravija on energiaallikas.
Ta lisab, ettervisehädadele leevendust sooviv inimene peab ise vastuvõtlik olema. Nii nagu ei saa kedagi vägisi sundida kommi sööma, ei saa kedagi sundida tervist vastu võtma
Küsimusele, kuidas kodus töötav pime massöör endale kliendid leiab, vastab Margus: "Kõige parem reklaamikanal on tuttavatelt saadav info."
Marguse fänn on tema ema
Kõige rohkem kiidab Marguse massöörikätt tema ema Helgi. "Mulle meeldib poja massaa kõige rohkem. Üks massöör tegi liiga tugevalt, Marguse oma on paras."
"Iga inimese valulävi on erinev, aga ema on hästi hellik," teab Margus oma kogemustest. "Samas pole ainult silitamisest ka kasu. Massaa ei tohi olla liiga paitav ega nii tugev, et inimene krampi tõmbab. Samas tahabki mõni ainult tugevat kätt."
Massaaitöö kõrval täidavad Marguse päevi raadio ja teleka kuulamine ning arvuti, milleta poleks tal võimalik end erialase kirjandusega üldse kursis hoida. Pimedate ühingust saab küll muretseda linti loetud ja punktkirjas raamatuid, kuid see on laiemat huvi pakkuv ilukirjandus.
Marguse sõnul teevad tänapäevased arvutiprogrammid pimedate elu hõlpsaks - raamatulehekülg tuleb skannida ja programm loeb (küll veidra soomekeelse aktsendiga, millest harjumatu kõrv esialgu sõnu ei erista) ette teksti. Sama meetodiga saab lugeda E-posti.
Pimedatele mõeldud arvutiprogrammid maksavad Marguse sõnul peaaegu 1000 dollarit - pimeda jaoks on need liigkallid. Kui riik natuke ostu toetab, saab Margus aga mõne aasta jooksul soetada korraliku programmi. Seni kasutab ta tasuta demovarianti, mis nõuab iga 40 minuti tagant uut "restarti".